Ma olen siin Viljandis nagu õnnemullikeses.
Õpin, käin tööl kõige mõnusamas kohvikus üldse, söön (mahedat) kohalikku kodust toitu, kütan ahju ja kui välja lähen, siis ikka täiega. Punaste huultega siinjuures.
Nii hakkab täitsa meeldima ju.