Tere yle pika aja!
Olen ikka Bornholmi saarel, Taanis. Miks on mul vaja siia praegu kirjutada? Tahan teiega jagada tøsiasja, et, jah, keha on tark tøøriist ja teab ise tåpselt, mida tal vaja on.
Nimelt mai alguses alustasin tøød kuus påeva nådalas kell 5 vøi isegi 4.30 hommikul, see tåhendas sellest tunnike varasemat ylestøusmist, sest syya on mul hommikuti kindlasti vaja, et ma kenasti igas møttes yles årkaksin ning kaua vastu peaksin. Tavaliselt søøn putru, vahel harvem ka helbeid. Kuna alustasin oma påevi våga vara, siis oleksin pidanud ka varem magama minema. See aga on olnud minu jaoks våga raske, sest øhtupoolikul on veel palju nåha ja teha, kuigi terve påev låbi olen våsimuse all kannatanud. Alguses magasin iga påev peale tøød 1-3 tundi. Siiski oli raske. Proovisin yldse mitte magama minna påeval, et øhtul siis mønusalt våsinult voodisse heita. See on ønnestunud mul vaid kaks korda. Kokkuvøtvalt - ma pole piisavalt maganud.
Muidugi låks mu keha unevøla tøttu natuke stressi seepårast. Nahk låks korrast åra, tekkisid magusaisud, kurk ja kørv tuikavad pidevalt jne. Nii ma siis lasin end tekkinud (varem nende olemasolu pole niimoodi tåheldanud) isudel juhtida. Seda seni, kuni u 3 nådalat tagasi låks syda tøødeldud toidu (marineeritud peet, oliivid, parmesani juust) peale pahaks ja terve påev oli køhuvalu ja paha olla, kuni end toaletis suu kaudu piinast vabastasin.
Eestis olles ma koogisøøja polnud ning alati eelistasin soolast magusale (vålja arvatud shokolaad!). Muutus toimus Taanis koolis olles/elades, kus pakuti igasugu huvitavaid toite. Mina, uudishimulik, tahtsin ikka køike ise jårele proovida. Koogid 2-3 korda nådalas ja siit see magusa (arvvatavasti siis valge suhkru) søltuvus tekkiski. Kuid peale tollest oksendamise påeva 3 nådalat tagasi pole mu keha enam våga saiakesi, kooke ja muud tahtnud (natuke valetan, sest mu ego on kyll neid koogikesi ja shoksi viimastel påevadel tahtnud). Tahtsin ainult vårskelt. Nii ma siis ostsingi hulganisti puu- ja juurvilju ja asusin neid hoolega søøma. Jåtsin oma menyyst vålja nisujahu ja piimatooted, muna ka (liha on niikuinii enamasti våljas). Suhkrut ise toidutegemisel våga ei kasuta, kuigi kui vahel kuskile kindlasti vaja on, siis on meil olemas toorroosuhkur ja mesi.
Køige rohkem st suuremal mååral olen proovinud ikka vårsket kraami syya ehk olen otsinud vålja mitmeid håid toortoidu retsepte. Loosi låhevad toorsupid, smuutid, "spagetid kastmega", salatid, niisamagi on mønus vilju nåksida. Hommikuti søøn ikka putru, aga ei keeda seda piimaga (ja suhkrut ka ei pane nagu ennegi). Helveste puhul lisan enamasti kaera- vøi riisipiima. Loomulikum oleks vast ka mitte selliseid piimasid tarbida, kuid mugavus ka maksab natuke.. (Pudru ja helveste poolt olen seepårast, et olen jube aeglane søøja st nårin palju enne alla neelamist. Kui hakkaks myslisid jm hommikuti søøma, siis peaks yles tøusma ju palju varem..) No ja teen igasugu keedetud, hautatud padasid ja suppe juurviljadest, lååtsedest, ubadest, tatrast, riisist (peamiselt pruun riis, cous-cous, bulgur). Ja smuuti ja vahel ka pudru sees søøn igasuguseid påhkleid (nt mandlid), seemneid (linaseemned, kanepiseemnejahu jne). Ja køike seda saadab vee joomine. Øigemini vee joomine lahutab toidukorrad, sest toidu juurde ma midagi tavaliselt ei joo.
Juba peale kahte påeva tundus nåonahk palju mønusam, pehmem, våiksemate pooridega, matim. Nådalaga olid vistrikud ja muud elukad låinud. Sama seis seljal (yle mitme aasta?!?). Tundus, et olen øigel teel. Mul ei tulnud hetkekski møttesse syya midagi koorest-juustust-saiast. Ja nii kaks nådalat jutti. Nyyd, alles viimastel påevadel on nø isud tagasi tulnud. Våhemalt magusa jårele. Olen paar korda shokolaadi, natuke saiakest ja baguette'i søønud. Ja nyyd on nåos kohe neid toidukordi ka nåha. Nii et jålle rajale! Samas, kui ikka isu kiusab ja jårele annan, siis ei tohi endaga pahandada. Vahel ju vøib. Ja kui seda va tulemust oma kehas tunnen, kehal nåen, siis hiljem ju enam ei tahagi :)
Ahjaa, kui pagaritoodete isu låmmatab (teelt tøølt koju on pagaritøøkoda!), teen ise pannkooke (kogus yhele):
u 1 dl tatrajahu,
1-2 spl kookosjahu,
magustajat vastavalt soovile (toorroosuhkur vøi agaavisiirup vmt),
soja- vøi muud piima (veega tehes on mul våga raske pannkooke pannil kåsitseda) nii et jååks veidi vedelam kui hapukoor.
Lasta seista u 20 min ja praadida kookosrasvaga. Søø kooke nt marjade vøi meega. Ma teen vahel "pattu" ja søøn ka tavalise moosiga. Moosis pole våhemasti piima ega nisujahu, mida minu keha håsti ei talu :)
Nii et.. tåhelepanelikkust oma keha suhtes køigile!
