Kuuke, kui Marco on püsivalt kodustatud olnud, on meil kindel magamise ja tõusmise režiim. Ehk kell 2 tuttu ja 11 üles. Siis söök ja töö ja söök ja töö ja kell on viis ja siis korralik jalutus- ja poeskäik, õhtusöök, väike töö/kool ja videvikuaeg (film, raamat, muud jutud).
Nüüd, kui mul TLÜs eksam eile oli ja ka tööl kiirem aeg, oli päris vahva jälle öösiti õppida. Eile 5.45 üles, väiksed makettide parandused, kirjutiste korduv kirjapanek, hommikusöök, sõit-sõit linna, eksam, kaks õuna, Marco, balti jaam, F-hoone, vanalinn, kohv, passimine, kaubamaja, kojusõit, kodu. Ja kell juba 7pm. Korra viskasin pikali - und pole, aga tuli üks idee. Panin end jälle riidesse ja marss poodi šokolaadi järele. Mõtlesin, et võiks natuke šoksi töödelda ja midagi ilusat meisterdada. Tuli nagu välja küll. Ühe bar'i võtsin vaevaks täna ilusasti ära pakkida ja onule kinkida. No. Ja magama jõudsin ikka kell 2. Vahva.
Aga nii need päevad mööduvad. Saiaselt, ciabattaselt, läätseselt, supiselt, koogiselt jne.
Pai!
